Meie lasteaiast

Lasteaia sümboolika

Lasteaial on oma lipp, laul ja maskott


Tunnuslaul on lasteaia 120. aastapäevale pühendatud lasteaia laulu konkursi võidulaul, mille sõnad kirjutas Ene Michelis ja viisi Kristel Reinsalu.

Lasteaia maskotiks oleva Võililletüdruku meisterdas Malle Viirma.

Lasteaia lipu kavandi mõtles välja Maris Kuusk.

 

Legend võililletüdrukust

Elas kord tüdruk, kellele väga meeldis looduses käia. Ühel päeval sattus ta kaunile rohelisele aasale, kus õitses hulgaliselt imeilusaid võililli. Tüdruku pilk klammerdus nagu võluväel neile kaunitele õitele. Ühel hetkel tundus talle nagu oleksid need päikeserattad talle päid noogutanud ja soovinud, et tüdruk neist pärja punuks. Hetkegi mõtlemata hakkas tüdruk hoogsalt õisi noppima ja pärga punuma. Ta ei märganudki kuidas päevast õhtu sai. Võililleõied sulgusid nuppudeks ja mõnest neist sai suur valge pall. Äkki tõusis tuuleiil ja valged vatitupsud tõusid lenneldes taevalaotusesse. Tüdruk hakkas neid püüdma ja see tegi talle palju nalja. Üks tupsuke leidis lenneldes tee Sindi lasteaia lillepeenrasse. Varsti kasvas võililleseemnest tavapäratult suure õiega lill, millel istus pisike tüdruk. Ta hüppas õielt maha ja kuuldes laste kilkeid muutus uudishimulikuks. Tüdruk läks majja, kus kohtas rõõmsameelseid lapsi. Kes sina oled? Hetke mõelnud, vastas tüdruk: "Olen võililletüdruk," ja hüppas vupsti lasteaiasildile. Sellest ajast peale tervitab ta seina peal lasteaeda tulevaid ja sealt lahkuvaid lapsi.

Legendi autor: Kairi Rinaldo

Tunnuslaul on lasteaia 120. aastapäevale pühendatud lasteaia laulu konkursi võidulaul, mille sõnad kirjutas Ene Michelis ja viisi Kristel Reinsalu.

Lasteaia maskotiks oleva Võililletüdruku meisterdas Malle Viirma.

Lasteaia lipu kavandi mõtles välja Maris Kuusk.

 

Legend võililletüdrukust


Elas kord tüdruk, kellele väga meeldis looduses käia. Ühel päeval sattus ta kaunile rohelisele aasale, kus õitses hulgaliselt imeilusaid võililli. Tüdruku pilk klammerdus nagu võluväel neile kaunitele õitele. Ühel hetkel tundus talle nagu oleksid need päikeserattad talle päid noogutanud ja soovinud, et tüdruk neist pärja punuks. Hetkegi mõtlemata hakkas tüdruk hoogsalt õisi noppima ja pärga punuma. Ta ei märganudki kuidas päevast õhtu sai. Võililleõied sulgusid nuppudeks ja mõnest neist sai suur valge pall. Äkki tõusis tuuleiil ja valged vatitupsud tõusid lenneldes taevalaotusesse. Tüdruk hakkas neid püüdma ja see tegi talle palju nalja. Üks tupsuke leidis lenneldes tee Sindi lasteaia lillepeenrasse. Varsti kasvas võililleseemnest tavapäratult suure õiega lill, millel istus pisike tüdruk. Ta hüppas õielt maha ja kuuldes laste kilkeid muutus uudishimulikuks. Tüdruk läks majja, kus kohtas rõõmsameelseid lapsi. Kes sina oled? Hetke mõelnud, vastas tüdruk: "Olen võililletüdruk," ja hüppas vupsti lasteaiasildile. Sellest ajast peale tervitab ta seina peal lasteaeda tulevaid ja sealt lahkuvaid lapsi.

Legendi autor: Kairi Rinaldo