Uudised Üritused Arveldused
 
 
  AVALEHT
  AJALUGU
  TRADITSIOONID
  ARENGUKAVA
  ÕPPEKAVA
  RÜHMAD
  PERSONAL
  HOOLEKOGU
  BEEBIKOOL
  PILDIGALERII
  KONTAKT
  LAPSEVANEMALE
  ÕIGUSAKTID
 
 


Arengukava

TERVIST EDENDAV LASTEAED. ÕUESÕPE.
Lasteaia õuealale on rajatud DENDROPARK.
„Dendropargi rajamist Sindi lasteaia territooriumile toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekti viis ellu MTÜ Sindi Lastekas."
 







ÕPPEKAVA

I .ÜLDSÄTTED

1. Sindi Lasteaia õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud riikliku õppekava alusel.
 
2. Sindi Lasteaia õppekava koostamisest ja arendamisest võtsid osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid.
 
3. Sindi lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduse kaardi.

4. Sindi Lasteaia õppekava määrab kindlaks:

• lasteasutuse liigi ja eripära;
• õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
• õppe- ja kasvatustegevuse korralduse (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil;
• lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korralduse;
• erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korralduse;
• lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korralduse;
• õppekava uuendamise ja täiendamise korra.

II. LASTEASUTUSE  LIIK  JA  ERIPÄRA

1. Sindi lasteaed asub Pärnu maakonnas Sindi linnas. Sindi lasteaed on munitsipaallasteaed kuni seitsmeaastastele lastele. Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Sindi linna volikogu.

2.Sindi lasteaed on Eesti vanim järjepidevalt töötav lasteaed.
Sindi lasteaed asutati 1892.aastal Sindi kalevivabriku direktori Joseph Wulfi poolt. Ametlik asutamisluba saadi Riia õpperingkonna kuraatorilt hr. Lavrovskilt 1894.aastal, mida loetakse lasteaia algusaastaks

2.  Sindi Lasteaias on  moodustatud sõime- ja lasteaiarühmad.
      1) sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed,
            2) nooremas rühmas on kolme- kuni viieaastased lapsed,
            3) keskmises rühmas on viie- kuni kuueaastased lapsed,
            4) vanemas rühmas on kuue- kuni seitsmeaastased lapsed,
      5) liitrühmas on kahe- kuni seitsmeaastased lapsed.
Suveperioodil moodustatakse vajadusel liitrühmad.
Rühmi on lasteaias 11 ja neil on oma nimed: Sipsikud, Lepatriinud, Puhhid, Mesimumm, Nublud, Pesamunad, Midrilind, Mürakarud, Naerukillud, Rõõmuraasud, Päikesejänku.

3.  Linnavalitsus on direktori ettepanekul moodustanud tasandusrühma, kuhu kuuluvad ainult erivajadustega lapsed.

4.  Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine:

            1) sõimerühmas kuni 14 last;
2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
3) liitrühmas kuni 18 last;
4) tasandusrühmas, kus käivad kõne- ja spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12   last
Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra.

5. Sindi Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
Venekeelses rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe käesoleva õppekava alusel.

6. Lasteaed on avatud 6.30 - 18.30.

7. Sindi lasteaed töötab lapsest lähtuvate põhimõtete järgi. Õpetamine toimub  läbi positiivse eduelamuse mängu kaudu. Mängulises õppes on laps aktiivne teadmiste vastuvõtja, kes õpib tegutsemise ja oma kogemuse kaudu. Õpetaja loob mänguliseks tegevuseks soodsad tingimused, mis eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist.

8. Õppetegevusteks ja vabaks tegevuseks saab lisaks oma rühmaruumile kasutada võimlemis- ja muusikasaali, peretuba. Õuealal ja lähedal olevates parkides on võimalus läbi viia õuesõppe tegevusi.

9. Muusika-  ja liikumistegevusi viivad läbi muusika- ja liikumisõpetaja. Lasteaial on logopeed-eripedagoog ja tervishoiutöötaja, kelle kaasabil toimub
erivajadustega laste toetamine ja terviseedenduslik töö.

10. Sindi lasteaed kuulub Vabariiklikku Tervist Edendavate Lasteaedade Võrgustikku.


III. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE  EESMÄRGID,  PÕHIMÕTTED,  SISU  JA LAPSE ARENGU  EELDATAVAD TULEMUSED  ÕPPEKAVA  LÄBIMISEL VANUSETI

1.  Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
2.  Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
• Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
• Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
• Lapse loovuse toetamine;
• Mängu kaudu õppimine;
• Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
• Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
• Lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
• Üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
• Kodu ja lasteasutuse koostöö;
• Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.
3.  Õppe- ja kasvatusprotsessi ülesehitamise aluseks on alljärgnev õpikäsitlus:
• Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
• Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.    Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
• Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
• Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
•  kavandada oma tegevust, teha valikuid;
•  seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
•  kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
4.  Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.
5. Õppe-ja kasvatustöö kavandamine on laste süsteemse ja järjepideva arendamise aluseks ja see toimub nädalaplaani alusel, mis on koostatud õpetaja poolt õppekavast lähtuvalt. Õppe-ja kasvatustegevusi viiakse läbi teemaõppe kaudu, õpetajal on vabadus valida temaatikat, mille kaudu tegevusi kavandada ja teadmisi omandada. Lasteaias käsitletakse ainetevahelisi seoseid tegevuste lõiminguna. Lõiminguna mõistetakse  kavandamiselseoseid teema ja nädala lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes. Lähtuvalt laste vanusest ja arengutasemest saavutatakse tegevuste kaudu nädalaks püstitatud eesmärgid. Lõiminguliste tegevuste kaudu korratakse eelnevalt omandatud teadmisi. Toimib järjepidevuse printsiip.Õpisisu vanuseline ja kuude lõikes jaotus toetab õpetamise printsiipe lähemalt kaugemale ja üksikult üldisele.
6.  Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:
                  1) mina ja keskkond;
                  2) keel ja kõne;
                  3) eesti keel kui teine keel;
                  4) matemaatika;
                  5) kunst;
                  6) muusika;
                  7) liikumine.

IV. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS  (PÄEVAKAVA KOOSTAMISE  PÕHIMÕTTED, ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE PERIOODI PIKKUS), SEALHULGAS SUVEPERIOODIL.

1.  Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. 

2.  Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
 
3.  Rühma pedagoogid  kavandavad koostöös rühma* õppe- ja kasvatustegevuse. Kavandamise aluseks on valdkondade  sisu jaotus kuude ja vanuste lõikes
Õppe- ja kasvatustegevus planeeritakse nädala kaupa. Õppe-ja kasvatustegevusi viiakse läbi lõimituna mängulise õppe kaudu.

4. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse nädala eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Nädalaplaanis kavandatakse õpetajate poolt põhitegevusi, mille kaudu omandavad lapsed uusi teadmisi ning lõimitud tegevusi, mille kaudu korratakse eelnevaid teadmisi. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, läheneda teema valikule loovalt. Tegevuste kordade arv nädalas on pedagoogilise nõukogu otsusega kinnitatud. Nädalaplaan esitatakse iga nädala esmaspäeva hommikuks  ja pannakse tutvumiseks välja lastevanematele.

5. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve.
Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest - lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
 
 6. Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Võimalusel tutvutakse õpitavaga (objektid, nähtused) loomulikus keskkonnas.
 
7. Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisu ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

8. Suvisel perioodil 01.juuni - 31.august kavandatakse õuetegevused, kus toimub eelnevate teadmiste kinnistamine ja suviste teemade käsitlemine.


V. LAPSE  ARENGU ANALÜÜSIMISE  JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED  JA KORRALDUS

1. Lapse individuaalse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
 
2. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
 
3. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused  vanuseti.
 
4. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi, silmas peetakse lapse arengut tervikuna.

5. Lapse arengu tulemused fikseeritakse arengulehtedel. Kogutud informatsiooni alusel annab õpetaja arenguvestlusel lapsevanemale teavet. Vajadusel sõlmitakse õpetaja ja lapsevanema vahel kokkulepe arendustööks.
 
6. Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis
 1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
 2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

7. Lapse arengu hindamise meetoditena on kasutusel vaatlus, tähelepanek, intervjuu, küsitlus, laste tööde analüüs, test.

8. Lapse arengu jälgimine ja selle kajastamine arengulehtedel on pidev aastaringne tegevus. Materjalide kogumine arengumappi toimub õppeaasta jooksul.

9. Õpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
 
10. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

VI. ERIVAJADUSTEGA  LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS  KORRALDUS

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema poolt, et luua võimetele vastavad tingimused.

1. Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
          
2. Erivajadustega lastega töötamise süsteem:
Et toetada lapse võimetekohast ja mitmekülgset arengut ja võimaldada tal jõukohaselt osaleda õppe-kasvatustöös on oluline tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada jõukohased eesmärgid.

   I   Märkamine:
Toimub nn varajane sekkumine so arenguliste erivajadustega laste võimalikult varajane märkamine.
• arenguvaatlused
• rühma meeskonna arutelu
• arenguvestlus

II   Hindamine:
Hindamise eesmärgiks on mõista last, tema käitumist, teda ümbritsevat keskkonda ja seoseid nende vahel.
Hindamine on meeskonnatöö, mis kajastab mitmeid valdkondi, toetub erinevatele allikatele ja on kohese rakendusliku väärtusega.
• erivajaduse täpsem määratlemine lapse meeskonna poolt
• erialaspetsialistide ( logopeed, eripedagoog, eriarstid, perearst, sotsiaaltöötaja, psühholoog) kaasamine
• küsitlus ja testimine (arstide konsultatsioonid, arenduskeskused)

III Nõustamine:
Vahekokkuvõte ja informatsioon lapse erivajaduse kohta
• lapsevanematele
• õpetajatele
Vajadusel erivajadusega lapse suunamine nõustamiskomisjoni, kes konkretiseerib eriabi vormi ja mahu ning suunab vajadusel lapse tema arengust lähtuvalt sobivasseerirühma. Nõustamiskomisjoni suunatakse ka koolipikenduse taotlejad.

IV Sekkumine:
Lapse arengutasemest lähtuva õpetuse planeerimine ja läbiviimine
• tavarühmas
• erirühmas

3. Erivajadustega lastele on Sindi lasteaias loodud tingimused kasvamiseks ja arenemiseks tasandusrühmas.
Tasandusrühma kuuluvad lapsed, kellel esinevad
• Kõne- ja keele arenguga seonduvad puuded
Kõnepuuded - hääle-ja artikulatsioonipuuded, kogelus
Keelepuuded - häälikute asendamine, segistamine, agrammatism, kõne tajumine ja mõistmine, sisulised eksimused keelevahendite kasutamisel
• Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired
Lisaks kõnele võivad olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (motoorika, kognitiivsed funktsioonid jne) kusjuures ükski neist ei domineeri.
• Õpetamata  ja arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes kasvanud lapsed.

4. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt.  spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava (IAK). Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. IAK koostatakse ka koolipikendusele jäänud lastele.

5.Sindi lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

6. Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, võimaldatakse õppe- ja kasvatustegevus venekeelses rühmas, kus tagatakse eesti keele õpe alates kolmandast eluaastast.
 
7. Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele lõimitud tegevuste kaudu.Vajadusel koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks IAK.

8. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

VII. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS

Eesti vabariigi haridusseaduse § 24 kohaselt omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.

1. Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel, austusel ja lugupidamisel. Väärtustatud  on avatus suhtlemisel, abivalmidus probleemide lahendamisel, kuulamine, sest lapsevanema poolt väljaöeldu on oluline, mõistmine. Pedagoogile usaldatud info on konfidentsiaalne.
 
2. Pedagoog teavitab igapäevaste vestluste kaudu lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. Üks kord aastas toimuvad arenguvestlused, kus saavutatakse ühised  kokkulepped lapse arenguks, lähtepunktiks lapse tugevused.

3.Pedagoogi koostöö lapsevanemaga toimub veel:
• Nädalaplaani kaudu - igal esmaspäeval väljapandud nädalaplaan aitab toetada vanemaid lapse arendamisel ja õpetamisel.
• Infostendide ja mappide kaudu - info on lapsevanemale soovitusliku iseloomuga
• Lastevanemate koosolekute kaudu 2x aastas - sügisel tutvustatakse vanematele õppeaasta eesmärke, tegevuste kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid.
• Laste tööde näituste kaudu rühmas ja kunstikoridoris.
• Ürituste kaudu - lastevanematele edastatakse personaalsed kutsed, mõeldakse lapsevanema aktiivse osaluse ja rolli üle.
 
4. Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele rahuloluküsitluste kaudu.

5. Lasteaia tutvustamine lastevanematele toimub lastevanemate koosolekute, lasteaia kodulehekülje ja lasteaia kodukorra kaudu. Kohalikus ajalehes ilmuvad lasteaeda tutvustavad artiklid. Lapsevanematele korraldatakse  õppeaasta sees avatud tegevusi.
Esmakordselt lasteaeda tulevate laste vanematele korraldatakse õppeaasta eel lasteaeda tutvustav infotund.

6. Rühma lapsevanemate koosolek valib esindaja lasteaia hoolekogusse. Hoolekogu kaudu osalevad lapsevanemad lasteaia juhtimistegevuses.

VIII. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

1. Sindi lasteaia õppekava on dokument, mis on pidevas arenemisprotsessis ja seda   täiendatakse sisehindamise tulemustest lähtuvalt.

2. Õppekava kuulub läbivaatamisele pedagoogilises nõukogus 1 kord õppeaastas.

3. Ettepanekuid õppekava täiustamiseks võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed.

4. Ettepanekud õppekava täiustamiseks arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus.

5. Õppekava muudatused kinnitab lasteaia direktor.

 

MEIE PÄEV

06:30             lasteaed avatakse
06:30-08:30   lasteaeda saabumine, mäng
08:30             hommikusöök
09:00-11:00   õppetegevused
11:00-12:30   õueaeg
12:45             lõunasöök
13:00-15:00   uneaeg
16:00             õhtusöök
16:15-18:30   huvitegevused, õueaeg, mäng
18:30             lasteaed suletakse

 
 
 
Kooli 2a, 86705 Sindi tel. 445 9070 sekretär 445 9071 lasteaed@sindi.ee