Ajalugu


09. märtsil 1892. aastal asutas Sindi kalevivabriku direktor Joseph Wulff nn supikooli, et naisi vabrikutööle värvata. Lasteaia nimetus võeti kasutusele hiljem. Tööd alustati  Sindi Karskusseltsi saalis, kuhu paigutati üle saja lapse. Vabrik kandis kõik lasteaia kulud.

1894. aastal saadi Riia õpperingkonna kuraatorilt hr Lavrovskilt ametlik luba lasteaia avamiseks, mida loetakse Sindi Lasteaia algusaastaks. Juba 1894. aasta sügisel viidi nii kool kui lasteaed ühe katuse alla. Selleks vabastati üks tööliskasarmu. Talvel oldi koolimajas, suvel parki ehitatud paviljonis. Ülevaataja kohustused pandi Sindi ministeeriumikooli juhatajale. 

Lasteaias pidid käima kõik 4-6aastased lapsed. Neid valvasid kolm kasvatajannat.

See oli eriti eesrindliku metoodikaga Fröbeli süsteemi lasteaed, kus kõrvuti laulmise ja mänguga olid tavalisteks tegevusteks kõnelemisharjutused, asjade kirjeldamine nende värvuse, vormi, arvu ja suuruse järgi. Suurt rõhku pandi näputööle (põimimised, voltimised, voolimised) ja joonistamisele. Vanematele lastele õpetati lisaks lugemist ja kirjutamist, et neid kooliks ette valmistada. Õpetati ka vene keelt, millele tol ajal ministeeriumikoolides suurt rõhku omistati.

1901. aastal valmis uus kolmekorruseline punastest tellistest koolimaja, kuhu lisaks koolile kolisid veel lasteaed ja kirik.

1940. aastal paigutati lasteaed vabriku külje all asuvasse villasse, nn härrastemajja, mis oli vabriku omaniku eravaldus.

1967. aastal valmis lasteaiale päris oma maja asukohaga Kooli 2a koos laste mänguväljakute ja kõige sinna juurde kuuluvaga. (6. asukoha hoone)

Avapidu peeti 13. veebruaril 1967. Töötasid nii eesti- kui venekeelsed rühmad, kokku 12 rühma. Kohti oli planeeritud 280 lapsele. Rühmas oli tavaliselt 25 kuni 30 last.

Neil aastail toimus ühinemine lastesõimega.

1992. aasta kevadel, mil vabrik oli pankrotis ja vabriku lasteaeda ähvardas sulgemine, munitsipaliseeris linnavalitsus lasteaia. Lasteaed oli kahanenud selleks ajaks 5-rühmaliseks.

1993. aasta sügisest jätkati kuue rühmaga ja sealtmaalt alustati uue juhi eestvedamisel koostöös KOViga hoonete kompleksi renoveerimist ning ümberehitust.

2014. a lasteaed laienes ning Sindi Gümnaasiumi C-korpuse II korrusele ehitati 12. ja 13. rühmaruum.

2023. aastal töötab lasteaias 13 rühma, lapsi on üle 200, töötajaid 55.

09. märtsil 1892. aastal asutas Sindi kalevivabriku direktor Joseph Wulff nn supikooli, et naisi vabrikutööle värvata. Lasteaia nimetus võeti kasutusele hiljem. Tööd alustati  Sindi Karskusseltsi saalis, kuhu paigutati üle saja lapse. Vabrik kandis kõik lasteaia kulud.

1894. aastal saadi Riia õpperingkonna kuraatorilt hr Lavrovskilt ametlik luba lasteaia avamiseks, mida loetakse Sindi Lasteaia algusaastaks. Juba 1894. aasta sügisel viidi nii kool kui lasteaed ühe katuse alla. Selleks vabastati üks tööliskasarmu. Talvel oldi koolimajas, suvel parki ehitatud paviljonis. Ülevaataja kohustused pandi Sindi ministeeriumikooli juhatajale. 

Lasteaias pidid käima kõik 4-6aastased lapsed. Neid valvasid kolm kasvatajannat.

See oli eriti eesrindliku metoodikaga Fröbeli süsteemi lasteaed, kus kõrvuti laulmise ja mänguga olid tavalisteks tegevusteks kõnelemisharjutused, asjade kirjeldamine nende värvuse, vormi, arvu ja suuruse järgi. Suurt rõhku pandi näputööle (põimimised, voltimised, voolimised) ja joonistamisele. Vanematele lastele õpetati lisaks lugemist ja kirjutamist, et neid kooliks ette valmistada. Õpetati ka vene keelt, millele tol ajal ministeeriumikoolides suurt rõhku omistati.

1901. aastal valmis uus kolmekorruseline punastest tellistest koolimaja, kuhu lisaks koolile kolisid veel lasteaed ja kirik.

1940. aastal paigutati lasteaed vabriku külje all asuvasse villasse, nn härrastemajja, mis oli vabriku omaniku eravaldus.

1967. aastal valmis lasteaiale päris oma maja asukohaga Kooli 2a koos laste mänguväljakute ja kõige sinna juurde kuuluvaga. (6. asukoha hoone)

Avapidu peeti 13. veebruaril 1967. Töötasid nii eesti- kui venekeelsed rühmad, kokku 12 rühma. Kohti oli planeeritud 280 lapsele. Rühmas oli tavaliselt 25 kuni 30 last.

Neil aastail toimus ühinemine lastesõimega.

1992. aasta kevadel, mil vabrik oli pankrotis ja vabriku lasteaeda ähvardas sulgemine, munitsipaliseeris linnavalitsus lasteaia. Lasteaed oli kahanenud selleks ajaks 5-rühmaliseks.

1993. aasta sügisest jätkati kuue rühmaga ja sealtmaalt alustati uue juhi eestvedamisel koostöös KOViga hoonete kompleksi renoveerimist ning ümberehitust.

2014. a lasteaed laienes ning Sindi Gümnaasiumi C-korpuse II korrusele ehitati 12. ja 13. rühmaruum.

2023. aastal töötab lasteaias 13 rühma, lapsi on üle 200, töötajaid 55.