Lapse arengu hindamine

Lasteaias on põhiprotsessiks lapse arengu toetamine. Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks. Lapse arengut jälgitakse ja hinnatakse igapäevatoimingute, vabamängu ning õppe- ja kasvatustegevuste käigus.

Lapse arengut kirjeldades arvestatakse tegevusvaldkondi (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, muusika) ja üldoskusi (mängu-, tunnetus- ja õpioskusi, sotsiaalseid ja enesekohaseid oskuseid).

Lapse arengut kajastab lapse arengu hindamise tabel, mis põhineb riiklikus õppekavas ning lasteaia õppekavas esitatud lapse arengu tulemustele.

Lapse vaimse arengu hindamiseks kasutatakse J. Strebeleva lapse vaimse arengu hindamise materjale.

Lapse arengu hindamise tabeli ja teiste arengu jälgimise vormide (nt mina ja minu pere joonistamine, intervjuud, mängu vaatlus jt) põhjal koostab õpetaja lapse arengumapi. Arengumapi materjalidele tuginedes viiakse läbi arenguvestlused vanematega.

Koolieelses rühmas lapse koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi koolivalmidusmäng. Lapse lasteaia lõpetamisel koostavad pedagoogid igale lapsele koolivalmiduskaardi, mille aluseks on riiklikus õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavad tulemused.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viiakse arenguvestlus läbi kord aastas.

Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:

*anda vastastikust tagasisidet lapse arengust ja õppimisest;

*ennetada võimalikke kasvatus- ja arenguraskusi;

*kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamiseks;

*õppida last ja vanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta;

*otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele ja probleemidele;

*tagada koostöös lapsevanemaga partnerlussuhe kuulamise, üksteise seisukohtadega arvestamise, usalduse ja dialoogi kaudu.

Arenguvestlus on lapsevanema ja õpetaja panus lapse arengusse.