Ajalugu

1837. aastal asutatud elementaarkoolist kujunes 1887. aastaks  2-klassiline ministeeriumikool. See oli esimene ministeeriumikool Eestis ja teine Baltimaades (Lätis asutati sarnane kool üks aasta varem).

Ministeeriumikooli juurde asutas 09. märtsil 1892. aastal Sindi kalevivabriku direktor Joseph Wulff nn supikooli, et naisi vabrikutööle värvata. Esialgselt oli asutuse nimetuseks supikool, lasteaia nimetus võeti kasutusele hiljem. Tööd alustati  Sindi Karskusseltsi saalis.

 Lasteaeda paigutati üle saja lapse. Vabrik kandis kõik lasteaia kulud.

1894. aastal saadi Riia õpperingkonna kuraatorilt hr Lavrovskilt luba lasteaia avamiseks, mida loetakse Sindi Lasteaia algusaastaks.

Juba 1894. aasta sügisel viidi nii kool kui lasteaed ühe katuse alla. Selleks vabastati üks tööliskasarmu. Talvel oldi koolimajas, suvel parki ehitatud paviljonis. Ülevaataja kohustused pandi Sindi ministeeriumikooli juhatajale.     

(III kasarmu. 1894. aastast asusid siin kool, lasteaed(supikool) ja Lutheri ning Apostliku Õigeusu koguduse palvemajad). Kõrval fotol suvepaviljon.

Lasteaias pidid käima  kõik 4-6aastased lapsed. Neid valvasid kolm kasvatajannat.

See oli eriti eesrindliku metoodikaga Fröbeli süsteemi lasteaed, kus kõrvuti laulmise ja mänguga olid tavalisteks tegevusteks kõnelemisharjutused, asjade kirjeldamine nende värvuse, vormi, arvu ja suuruse järgi.

Suurt rõhku pandi näputööle (põimimised, voltimised, voolimised) ja joonistamisele. Vanematele lastele õpetati lisaks lugemist ja kirjutamist, et neid kooliks ette valmistada.

Õpetati ka vene keelt, millele tol ajal ministeeriumikoolides suurt rõhku omistati.

1901. aastal valmis uus kolmekorruseline punastest tellistest koolimaja, kuhu lisaks koolile kolisid veel lasteaed ja kirik.

         Lasteaed 1917.a.   

1940. aastal paigutati lasteaed vabriku külje all asuvasse villasse, nn härrastemajja, mis oli vabriku omaniku eravaldus.

1943. a asutati Sindis lastesõim, mis asus Kooli tn 2  kollases puumajas.

1967. aastal valmis lasteaiale päris oma maja asukohaga Kooli 2a koos laste mänguväljakute ja kõige sinna juurde kuuluvaga. (6. asukoha hoone)

Avapidu peeti 13. veebruaril 1967. Töötasid nii eesti- kui venekeelsed rühmad, kokku 12 rühma. Kohti oli planeeritud 280-le lapsele. Rühmas oli tavaliselt 25 kuni 30 last.

Neil aastail toimus ühinemine lastesõimega.

1992. aasta kevadel, mil vabrik oli pankrotis ja vabriku lasteaeda ähvardas sulgemine, munitsipaliseeris linnavalitsus lasteaia. Lasteaed oli kahanenud selleks ajaks 5-rühmaliseks.

1993. aasta sügisest jätkati kuue rühmaga ja sealtmaalt alustati uue juhi eestvedamisel koostöös KOViga hoonete kompleksi renoveerimise ning ümberehituse ettevalmistuse ning teostusega.

  • 1994. a hoonete  tehnilise seisukorra ekspertiisprojekt
  • 1995. a hoonete rekonstrueerimise ning ümberehituse projekt (Rha Lhuse, Tanel Tuhal)
  • 1996. a peahoonetele uute katuste ehitus
  • 1997 -2009. a siseruumide remont ja järk-järguline akende vahetus
  • 2006. a köögi ja pesuköögiploki kapitaalremont kooskõlas euronõuetega
  • 2009. a kompleksi täielik renoveerimine - kapitaalremont ja ümberehitus EL toetussummadega
  • 2014. a 12. ja 13. rühmaruumi ehitamine Sindi Gümnaasiumi C-korpuse 2. korrusele

2014. aasta sügisest töötab lasteaias 13 rühma, lapsi on üle 200, töötajaid 56.

2017/2018 õppeaastast reorganiseeriti venekeelne liitrühm nõudluse puudumise tõttu kahesuunaliseks keelekümblusrühmaks, 2018. aasta algusest sõimerühmaks. Venekeelsetele lastele eesti rühmades õpetatakse tugiõpetajate toetusel eesti keelt kui riigikeelt ning töökeeleks on eesti keel.

Lasteaias väärtustatakse Eesti rahvuskultuuri, õpitakse tundma ka naabrite kultuuritraditsioone, väärtustatakse terviseedendust,  lapsekeskset lähenemist õppekasvatustegevuses, muusikat, sporti.

Sindi Lasteaed kindlustab lastele kaasaegse ja turvalise kasvu- ning õpikeskkonna koostöös perede, lasteaia pidaja ja koostööpartneritega.

Lasteaial on oma pikaaegsed traditsioonid

 

1994. aastast sai alguse iga-aastane staažikate lasteaia töötajate jõuluvastuvõtt lasteaias
aga ka vastuvõtt kogu lasteaia personalile.

Traditsiooniks on õpetajate jätku-väljasõidukoolitused "Tunne Eestimaad" Eestimaa erinevatesse paikadesse,  suveeksursioonid lasteaia ametiühingu eestvedamisel, „Tere-pidu“ õppeaasta alguses, lustakas sügislaat, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, talvised lumeskulptuuride ehitamised, poiste ja tüdrukute nädal, kevadised-sügisesed matkapäevad, Eesti Vabariigi sünnipäeva pidulik tähistamine, iga-aastane lasteaia sünnipäevapidu, emakeelepäeva tähistamine, avatud uste päevad, teatrinädal, südametervise nädal kevadel ja ülemaailmne tervisepäev sügisel, leiva- ja piimanädal, koolieelikute kevadekskursioon Tallinna loomaaeda, kevadine traditsiooniline roosi istutamine koolieelikute poolt, lasteaia lõpupidu Sindi Seltsimajas jpm.